amalinks wokungena

Breaking News

EleZimbabwe Limanyana Lamanye amazwe Ukunanza i-Africa Day


Africa Union
Africa Union

Umnyaka ka 2015, ubekwe eceleni yinkokheli yamazwe awezwekazi le Africa, njengomnyaka wokuqhuba inhlelo eziqondene lokuthuthukisa kanye lokutholiswa kwabesifazane amathuba olwe “ Women Empowerment and Development towards agenda 2063 ”.

Kodwa uzulu weZimbabwe, ikakhulu abesifazane, uthi asikho isizatho sokuluthakazelela lolusuku lwe Africa Day olunanzwa minyaka yonke mhlaka 25 Nkwenkwezi, ngoba, eqhubeka edubeka.

Isingamatshumi amahlanu lambili iminyaka lokhu inhlanganiso yomanyano wamazwe awezwekazi labensundu ibizwa ngokuthi Organization of African Union yabunjwayo, ngenjongo yokumanyana encedisana ukuthi amanye awo aye lokhu esembusweni woncindezelo wabahuquluzi benotho azikhulule. Ngomnyaka ka 2002 amazwe wonke abensundu esekhululekile kulapho eyaguqukake linhlanganiso yaba ngeyokusebenzelana ukuthi azithuthukise, yaba yiAfrican Union.

Lonyaka inkokheli yamazwe aleli zwekazi, zivumelene ukuqakathekisa ukutholiswa kwabesifazane amathuba kanye le ntuthuko yabo kunhlangothi zonke, ngaphansi kohlelo lwe Agenda 2063.

Lanxa izwekazi leAfrica lisaziwa ngenotho yalo yemvelo umhlaba wonke jikelele, ingcwethi kwezombusazwe zithi okudanisayo yikuba yilo elilenani eliphezulu labantu abangabayanga okwedlulisa amalawulo.

Izimpi kazipheli, imikhuhlane iqhamuka kokuphela, indlala ihlala ibhahile, inkokheli izikholisela yodwa inotho le okumele ngabe ikholiswa nguzulu wonke.

Lesi simo sibikwa siphazamisa abesifazane ngokuphindiweyo, kuyibo ababhekane lalezindubo sikhathi sonke ukwedlula abesilisa.

Ingcwethi kwezombusazwe zithi inkinga yikuba inkokheli ye Africa, ilomkhuba wokuvumelana inhlelo ezifana leAgenda 2063 ezinjonge ukuthuthukisa abesifazane, kodwa emaphethelweni kuphelele emlonyeni kungela lutho olwenziwayo.

Omunye walezingcwethi u Proffessor Rudo Gaidzanwa, uthi kungenxa yalesi simo, uzulu emazweni awe Africa kungela kuthula uqobo. U Proffessor Gaidzanwa uthi isimo kwezomnotho elizweni, siyingozi enkulu, ekhuthaza inkokheli ukuba zibone ezingakwenza ukusiguqula.

Uzulu eZimbabwe uphila nzima elizweni elilenotho yemvelo ebabazwayo, liqansa nsuku zonke inani lasebephila ngokuthengisa inengi labo kungabesifazane, abasengabayanga okuphindiweyo.

Unkosikazi Sukoluhle Madamombe wasemzini we Mabvuku, eHarare, uthi lokhe isilela intuthuko yabesifazane, bengawatholiswa lamathuba okumele bawathole, abesilisa bekhonona lalapho abayincosana bewatholile.

Umnumzana Albert Nyathi ungumculi olodumo ngengoma zakhe eziveza ubunzima abesifazana ababhekane labo. UNyathi ukhethwe ukuba ngummeli wabaculi ku African Union, emkhankasweni wokuqedwa kwemihlobo yonke yodlakela, emhlubulweni wangezansi kwezwekazi le Africa, emmela iZimbabwe, UN Regional Creative Artist Advisory Council .

UNyathi uthi ukusalela muva kwabesifazane kundaba zentuthuko, yiyo imbangela ekhwezela izehlakalo zodlakela oluqondiswe kibo ngoba bengela abangakwenza ukuze bazimele, banelise ukuziphilisa.

UNyathi ukhuthaza inkokheli ukuba zenze kube lula kowesifazane ukufinyelela imali zezikwelede, ezingamthuthukisa ekuqhubeni yiloba yiwuphi umsebenzi kwezamabhizimusi njengalokho okuyikho khona kwabesilisa.

Kudinga ukuzinikela kwenkokheli ukuyifeza i-Agenda 2063, emizameni yokubuqeda ubuyanga kwabesifazane, ehlangothini lokulungiswa kwempahla yezandla ezigabeni zonke zelizwe okubalisa eseBinga.

Abezombusazwe bona bethesa inkokheli kahulumende emazweni e-Africa, umlandu wokwehluleka ukuthuthukisa, uzulu ikakhulu abesifazane.

Umnumzana Sambulelwe Tshabangu ukhokhela elinye lamabandla aphikisayo le United Democratic Party - UDP.

Endaweni yokuwathuthukisa lawomazwe ngemva kokutholiswa uzibuse, uTshabangu uthi ziphitsheke ngokuzithaphuzela inotho.

Uthi inengi lazo kazisafuni lokusuka ebukhosini njengalokho okwenziwa ngumongameli Robert Mugabe eZimbabwe, uzulu yena eqhubeka esiba ngumyanga.

Obona ngezokuhlelwa kwenhlelo enhlanganisweni ye Women’s Trust ( Programmes Officer ),unkosazana Barbara Ncube uthi owesifazane yiyo mpande yentuthuko yelizwe.

Inkokheli zikhuthazwa ukulandela ngokwaneleyo izinqumo lezivumelwano ezithathwa emihlanganweni emikhulu okubalisa owe SADC, AU, kanye le United Nations Assembly.

Uzulu uthi kungaze kwaba yinjwayelo, ukuloba lezi zivumelwano, kungela okuzakulandelwa yinkokheli elobayo lapho isiphindele ekhaya ngemva kwemihlangano le.

Ngelanga izwekazi le Africa linanza ilanga lokubunjwa kwenhlanganiso ye African Union inhlanganiso ye Afro Barometer yethule impumela yocwaningo olutshengisa ukuthi inengi lezwekazi lifuna omongameli bengabusi okwamahlandla amabili aweminyaka emihlanu.

Linhlanganiso ithi inengi lenkokheli yezwekazi le Africa yenza okungafunwa nguzulu ngokwalela esihlalweni.

Lolucwaningo olwethulwa ngemva kokuxoxisana labantu abedlula inkulungwane ezingamatshumi amahlanu, 50 00, kumazwe angamatshumi amathathu lane, izizalwane zalamazwe zithi kazifuni umongameli adlulise amahlandla amabili. Kodwa eze Algeria yizo kuphela ezithi umongameli engabusa aze akhokhobe nxa uzulu eyabe elokhu emfuna.

Ukuhlaziya loludaba sixoxe loMnu. Sabelo Sibindi, okhuthuza ukulwela ilungelo lezwekazi le Africa, othi kulutshwana okungathakazelelwa yizwekazi le Africa ngalesi sikhathi kulezimpi lokuxabana.

XS
SM
MD
LG