amalinks wokungena

Breaking News

Osomabhizimusi: IZimAsset Kayisoze Isebenze Nxa Uhulumende Engakhulumisani Labanye


Osomabhizimisi abangene umhlangano wokukhulumisana ngenotho yelizwe embukisweni wezokuthengiselana oweZimbabwe International Trade Fair bathi ugwalo lweZimAsset alusoze lwaguqula inotho yelizwe nxa uhulumende engaqhubeka yedwa engabonisananga labosomabhizimisi abayibo abazingcitshi kuloludaba.

Umbukiso wezokuthengiselana lamabhizimisi lonyaka uqhutshwe ngaphansi kwendikimba ethi ‘Technology and Innovation: A Key pillar for ZimAsset Successful Implementation’.

Umphathintambo ehofisini kamongameli, uMnumzana Simon Khaya Moyo, obemele umsekeli kamongameli uNkosikazi Joyce Mujuru, uthi ugwalo lwe Zimbabwe Agenda for Sustainable Socio-Economic Transformation, lumumethe wonke amasu angabe edingwa yilizwe ukuze kuguqulwe inotho yakuleli.

Uthi lolugwalo luphatha konke okuqakathekileyo okubalisa ukuthuthukisa indlela zokugaya amandla kagetsi, ukwakha imigwaqo, ukuqeda ukungathembeki kunkokheli kanye lokukhanga osomabhizimisi bakwamanye amazwe.

Ucebise osomabhizimisi bakuleli ukuthi wonke amacebo abo kumele babone ukuthi ahambelana lalolugwalo oluyilo oluyasebenza kwezenotho yelizwe okweminyaka emihlanu.

Ummeli weMelika kuleli, uMnumzana Bruce Wharton laye okhulume emhlanganweni lo, uthi ilizwe leZimbabwe lilakho ukuqeda zonke indubo zalo ngoba lilabantu abafunde okwamagama njalo lilamazwe anjengelakhe alisekela njalonje efuna liphumelele.

Wengeze esithi iZimbabwe idinga nje imithetho elungele osomabhizimisi ngoba manengi amazwe alesifiso sokuza kuleli nxa kungalungiswa imithetho yokuphathwa kwenotho yelizwe.

Uthi uhulumende wakhe usekela abasakhulayo abadinga ukusebenzisa indlela ezintsha ze Information and Communication Technologies ukuthuthukisa inotho yelizwe ngoba yikho okulekusasa khona.

Usomabhizimisi njalo engumsekeli kamongameli weZimbabwe National Chamber of Commerce, uMnumzana Obert Sibanda, uthi kuhle ukuthi bahlangane labaphathintambo bakahulumende babonisane ngohlelo lwe ZimAsset ukuze lowo lalowo azi okumele akwenze ukuze inotho yelizwe iguquke.

Uthi ye ugwalo lolu luhle kodwa alutsho ukuthi ngubani okumele enzeni ngasiphi isikhathi okwenza inengi labantu licabange ukuthi lugwalo nje olungelanhloso yokusetshenziswa ngendlela ebambekayo.

USibanda uqhubeke esithi akusoze kwaba lengqubelaphambili nxa kulokhu kukhulunywa ngogwalo lolu kodwa lulokhu lusezandleni zikahulumende ngoba ukuvuselelwa kwamankampani kanye lokwenza impahla ezilonhlonzi konke kudinga ukuthi osomabhizimisi baphatheke kikho.

Omunye usomabhizimisi ongene lumhlangano, uMnumzana Bernard Ntabeni, uthi uhulumende akadinwa ngani ngokukhuluma kodwa engenzi lutho olubambekayo ngokuvuselela inotho yelizwe.

Uthi uhulumende udinga ukuguqula imithetho afake ezakhanga amazwe alemali njalo ahloniphe impahla yabosomabhizimisi hatshi ukukhuluma ngogwalo lweZim Asset kodwa engelayo lemali yokuphatha inhlelo ezidingakalayo.

Umhlangano lo ungenwe njalo ngabameli bamazwe eChina le India kanye labaphathintambo abatshiyeneyo bengatsha zikahulumende.
IZITF yalonyaka ifikisa amatshumi amahlanu lanhlanu eminyaka lokhu yasungulwayo. Lonyaka amalanga amathathu kuqala izolo kusiyafika kusasa ngawabosomabhizimisi kuthi ngoLwesihlanu langoMgqibelo uzulu uzavulelwa amasango ngembadalo yamadola amahlanu abadala, lamadola amathathu abantwana.
XS
SM
MD
LG